Narva loss ja Jaanilinna linnus
Narva , Eesti
Report a mistake!
Eesti ja Venemaa. Narva ja Jaanilinn. Narva loss ja Jaanilinna loss. Kõike seda saab näha ühes kohas, mis on olnud Euroopa ajaloos äärmiselt olulise tähtsusega. Linnused, mis asuvad Eesti-Vene piiril, on ajaloo jooksul pidevalt omanikku vahetanud – rootslased, taanlased, Liivimaa ordu, sakslased, NSVL, venelased ning eestlased. Sõjakonfliktid, poliitvangid, meeletud kahjud ning renoveerimised, mõlemal nendest linnustest on Euroopa ajaloos oluline roll.
Narva loss
Narva lossi (tuntud ka kui Hermanni lossi) hakati looma juba 13. sajandil, mil taanlased ehitasid puidust linnuse. Ehitust arendati aina edasi, kuni loodi Narva linn (nimi võeti lähedal oleva jõe järgi).
Kui loss oli Liivi ordu valduses, hakati ehitama lossi kõige tähelepanuväärsemat osa – Hermanni torni. Kuigi loss vahetas pidevalt omanikku, ehitati seda siiski pidevalt edasi. Rootslased näiteks arendasid inseneri Erik Dahlberhi juhendamisel kindlust ning kogu lossi ala.
Peeter Suur, kelle eest pidid äsja ehitatud uuendused kaitsma, vallutas lossi Põhjasõja ajal. Hiljem venelaste valduses sai loss tugevalt kannatada Teise maailmasõja ajal, mistõttu renoveeritakse seda isegi veel tänapäeval.
Jaanilinna linnus
See linnus on ehitatud teisele poole Narva jõge – täpselt Eesti naaberlossi vastu. Linnus on juba loomise algusest saati olnud sõjakonfliktide kese, kuna see on pidevalt käinud käest kätte venelaste ja rootslaste vahel. Sarnaselt naaberlinnusele on ka Jaanilinna lossi pidevalt ümber ehitatud, parandatud ja täiendatud – ehitati näiteks kolm torni, nende hulga vahitorn, ning ka kirik lossi valdustele. Rootslaste võimu ajal oli linnus mõnda aega ka vangla Kuramaa hertsogile Jakob Kettlerile, kes oli tolle aja üks mõjukamaid Balti valitsejaid, kuid kes vahistati Rootsi võimude poolt.
Nagu ka Narva lossi, vallutas Peeter Suur ka Jaanilinna linnuse.
Kuigi lossid asuvad teine-teisel pool piiri ja esindavad põliseid vaenlasi on neil palju ühist: mõlemaid linnuseid on korduvalt uuesti ehitatud ning mõlemad on pidevalt omanikku vahetanud. Ei ole väga üllatav, et nende vahele ehitati Sõpruse sild, mis ühendab Venemaad, Eestit ja kogu Euroopat.
